fbpx

Suhete energeetika igapäeva rollides!

Suhete energeetiline tervis ja alateadvuse roll selles läbi elu.

Me oleme suhtes. Suhted on erinevad ja määratud enamasti meie igapäevaste rollidega, oleme mees ja naine; vanem ja laps; vend ja õde, ema ja isa; tööandja-alluv; müüja-ostja, kolleeg, sõber, tuttav jne.

Igat üksikut suhet iseloomustab oma energeetika ning erinevate energeetiliste väljade koostoime mõjutab kogu meie elu. Selleks, et oma suhetes energeetikat terve ja positiivsena hoida, tuleb igal inimesel ise ”tööd teha”, teadvustades, millist suhet/millist energeetikat ta nendesse soovib ja millist mitte. See pole kahtlemata lihtne ülesanne, kuna me ei vabane oma tavapärastest käitumismustritest ja (eelkõige negatiivsetest) suhtumistest üleöö. Annan oma lugejale juhise, kuidas ennast paremini lugema õppida ja energeetilise tervenemisega algust teha.

Meie energeetika avaldub ennekõike meie sõnades ja mõtetes. Igal sõnal on oma energeetika. Mõttel, mis koosneb sõnadest, on samuti oma spetsiifiline energeetika. Inimese peast käib päevas läbi tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid mõtteid. Kust nad tulevad ja kas me neid kõiki kontrollime ja endale teadvustame? Kindlasti mitte, kuna enamik mõtteid tuleneb alateadvusest. Meie suhete energeetikat mõjutavadki väga suures osas alateadvus ja lapsepõlves omandatud käitumismustrid.

Bruce Lipton on raamatutes „Uskumused ja bioloogia“ ja „Mesinädalate efekt” kirjutanud [refereerituna]: Meie igapäeva-elu juhib alateadvus oma 95% päevast, teadlikke otsuseid teeme me seega 5% päevast. Kust saab alateadvus oma info? Lapsed viibivad sünnist kuni 7. eluaastani oma meeleseisundis teeta lainetel, mis on see sagedus, kus töötavad hüpnotisöörid. Seega, lapsed alates sünnist kuni 7. eluaastani on pidevas hüpnoosi-seisundis. Kõik, mida te lastele sel ajal räägite, läheb otse nende alateadvusesse. Kas see info on hea või halb, see sõltub vanematest ja vanavanematest – seega nendest inimestest, kellega lapsed kõige rohkem koos viibivad. Lapsed ei absorbeeri mitte ainult sõnu, vaid ka käitumist ja suhtumist. Kooliajal saab alateadvus, nagu korrutustabel, infot läbi kordamiste. Teadlased on kindlaks teinud, et kui kordad mingit sõna või lauset 7-9 korda, siis talletub see alateadvusesse. Alateadvusse saab täisealisena infot sisestada ka momentaalselt – läbi tugevate emotsionaalsete ehmatuste.

Me tajume igas seltskonnas, kas seal on positiivne või negatiivne õhkkond. Tajume, kas inimesega, kellega vestled, on meeldiv koos olla, või mitte. Saame ju kohe öelda, kas õhus on soojust ja hoolivust või on õhus pinget ehk ”õhk on paks”. See mida tajume, ongi energeetika. Kuid inimesed enamasti ei teadvusta, et nad on seejuures juhitud alateadvusest. Alateadvus juhib meie suhteid ja suhtemustreid.

Inimese energeetiline areng algab koos muna- ja seemneraku arenguga, seega ammu enne eostamist. Arengut mõjutavad vanemate (hetke)emotsioonid ja läbielamised. Kui ema ja isa on enne lapse eostamist viibinud harmoonilises ja armastavas meeleolus, siis see mõjutab ka hilisemas faasis loote arengut positiivselt. Lapsele lisandub peale sündi vanematelt üle kanduvale energeetikale ka keskkonna, eelkõige koduse õhkkonna energeetika. Samade vanemate lapsed võivad suhetes täiesti erinevalt käituda, kui nende arengut on mõjutanud erinevad tegurid.

Lasteaiaealisena võtab laps iga sõna tõe pähe. Kui vanemad teda noomivad või hurjutavad, siis see talletub kogu eluks. Kui palju vanemaid annab endale aru, et nad mõjutavad oma sõnadega lapse tulevikku, oma lapse enesekindlust ja isiksust? Ja siis imestame, miks ta oma elus hakkama ei saa või ei käitu vastavalt ühiskonna tavale ja ootustele. Kui oled kasvõi korra oma lapsele öelnud, et ta on saamatu, siis saadab see sõna last nii kaua, kuni ta seda lõpuks teadvustab. Paljud inimesed ei teadvusta seda endale elu lõpuni. Kui laps endast negatiivselt mõtleb, on tema energeetika madal ja see kuvab väljapoole.

Mind teeb seltskonnas kurvaks, kui eakad inimesed hurjutavad oma täisealisi lapsi, et ta ei oska elada, et ta peaks juba täiskasvanud olema, et ta peaks tegema seda või teist. Eeskuju on tulnud omakorda hurjutajate vanematelt ja see näitab, et ka nendega on lapsepõlves nii käitutud. Kuid kes julgeb endale otsa vaadata ja tõdeda, lapsevanemana, et ma ise lõin oma lapse selliseks? Vist mitte paljud. Ärge süüdistage siiski oma vanemaid, vaid teadvustage see teema enda jaoks, avades selle kaudu võimaluse muuta nii enda, kui ka oma laste elu.

Suhete energeetiline tervendamine algab hetkeolukorra teadvustamisest. Analüüsi, mis Sind häirib, kuna ka see väljendub konkreetse suhte energeetikas. Hinda, kas leitu lähtub Sinust või suhte teisest poolest – kuid tea, et tavaliselt peegeldab suhte teine pool Sind ennast. Tasub analüüsida enda varasemaid kogemusi või läbielatut. On ka juhtumeid, kus teise inimesega vesteldes, tulevad ette lausejupid või situatsioonid, mille oled unustanud või soovinud oma mälust kustutada. Esimene samm tavapärase käitumismustri muutmiseks algab teadvustamisest, kust see alguse sai. Teisena tuleb leida soovitav vaste – see tähendab, esita küsimus, milline on Sinu jaoks positiivne käitumine või olukord selles situatsioonis? Kas tajud, et positiivse vaste leidmisel, muutub kohe ka energeetika? Võta endale aega ja käi kogu teema päris algusest peale uuesti läbi, aga asenda teema või olukorra lõpp positiivse tulemusega. Taju, kuidas see olukord oleks sulle tundunud! Taju ja tunneta! Kui saad selle nn positiivse tunnetuse kätte, siis jäta see tunne meelde. Sa võid selle endale ka talletada mingi tegevusega, näiteks sõrmenipsuga või põlveplaksuga. Seda selleks, et kui sama negatiivne situatsioon peaks taastuma, saad positiivset tunnet plaksu või sõrmenipsu kaudu meelde tuletada.

On ka teisi viise kuidas oma energeetikat muuta ja enesetunnet parandada. Järgnev tehnika võib sulle tunduda küll kummaline, kuid see on minu ja nende elus, kellele seda tehnikat jaganud olen, alati toiminud. Ükskõik, kas tunned end riivatuna või solvatuna, on Sul võimalus oma panustatud energia tagasi kutsuda ja tagasi saata võõras energia, mille inimestega kokkupuutes said. Selleks võtteks on hingamine koos taotlusega: mõtled inimesele või olukorrale, mis Sind rivist välja lõi. Kui oled üksi, võid teha seda kõva häälega, kui aga rahvarohkes kohas, siis mõttes. Enne sügavat sisse- ja väljahingamist teed taotluse: iga sissehingamisega toon tagasi oma eluenergia, mis ma sellesse suhtesse või olukorda puhtal, muutumatul ja mõjutusteta kujul olen andnud ning iga väljahingamisega saadan võõra energia selle omanikule puhtal, mõjutusteta ja puutumatul kujul tagasi. Hingad süvalt sisse ja välja seni, kuni tunned kergust. Oleneb teemast, võib selline energeetiline ”puhastumine” erinevalt aega võtta.  Paarisuhte purunemisel tuleb seda harjutust teha mitu korda, isegi terve nädala, iga päev korra, kuna teie energeetiline side on olnud väga sügav. Teiste teemade puhul võib piisata ka ühest korrast. Soovituslik on seda harjutust teha üksi olles.

Hingamine on kasulik, sest hapnik lahustab põletikke – negatiivne allasurutud emotsioon on kehas tekkinud pinge, mis tekitab põletikulist keskkonda. Selleks, et kogu Su keha lõdvestuks ja Sinu psüühikat toetaks, on vaja hapnikku. Peale kirjeldatud, mõtestatud hingamistehnika kasutamist tekib enesega rahulolu ja see nn valulik teema on justkui lahtunud. Sa pole selle energeetikaga enam seotud ja Sul on palju lihtsam oma igapäeva toimetustega edasi tegutseda ning see inimene, kellega see negatiivne teema seotud oli, ei tundu enam koletis, vaid on saanud üheks tavaliseks inimeseks paljude seast.

Sina ise saad kõike muuta!

Ja iga inimene saab ainult ise ennast muuta!

Mina saan vaid juhendada.

Kui vajad täiendavat abi oma suhete energeetikaga, siis kirjuta mulle info@ellemuuga.com.

Lahutusest vabanemine armastusega!

Juba mitu kuud oli naist kummitanud tunne, et mehel on keegi teine. 15 aastat kestnud abielu oli olnud nii tõusude kui ka mõõnadega, kuid nüüd olid sõnelemised muutunud teravamaks, sisse oli pikitud ka sõna „Lahutame!“ Väljas on kevad, kõik tärkab, päikesekiired paisutavad õhus armastust, aga kahtlused naise südames süvenevad. Võtnud julguse kokku, küsib ta otse ja tema kõhutunne saab kinnitust. Mees küll puikleb, kuid tunnistab, et „otseselt midagi ei ole, aga mul on temaga hea vestelda“. Naisel on kummaline olla, sest omavahelised vestlused mehega olid olnud ju avatud ja isegi lõbusad; nendest vestlustest oligi naine viimastel kuudel puudust tundma hakanud. Mehe ülestunnistuse järel kindlat otsust „nüüd lahutame“ ei sündinud. Möödub veel paar kuud, kuni naise kannatus katkeb: mida siis mees tahab, kas abielu jätkumist või lahutust? Otse küsimised ei vii kuhugi. Mees on ebakindel, tal on oma perega tegelikult tore, ta tahab ikkagi olla oma lastega, kuid ei lõpeta sama ajal teise naisega väljas käimist.

Imestate kindlasti, et küll on suure kannatusega naine. Jaa – kui inimene armastab, siis ta loodab ja usub lõpuni, et mees otsustab tema ja pere kasuks.

Inimesena ei ole me teise inimesega seotud nagu „siiami kaksikud“ ja igale ühele meist on antud vaba tahe. Me ei saa ega tohi mõjutada teise inimese vaba tahet ja otsuseid. Kui mees või naine teeb otsuse suhteväliselt kellegi teisega läbi käia, on see ainult tema otsus. Loeb vaid see, kas abielus oli antud teema nn lubatud või eeldati, et teine inimene seda ei tee. Eeldustele ja ühiskonnanormidele ei saa tugineda, kui tegemist on kahe inimese vahelise suhtega. Niipea, kui on eeldused ja ootused, tulevad ka pettumused. Kui tunned, et Su abielus või suhtes on tulemas muutus, ära püstita endale teise inimese suhtes ootusi. Ootus, et naine ise saab meest muuta ümber otsustama, ei toimi. Kõik, mis Sind suhtes, abielus, on häirinud ja mille kohta oled mõelnud, et kui ma räägin talle, siis ta muutub või parandab ennast, seda ei juhtu, kui inimene ise oma alateadvusega tööd ei tee. Teadlaste (B.Lipton „Uskumused ja bioloogia“, „Mesinädalate efekt“) poolt kinnitatult juhindub inimene 95% ulatuses oma elus alateadvusest.

Lahutus tõstatab inimese peas alati mõtted: ma pole väärt; ma olen nii paha mees või naine; kas tõesti mind jäetakse maha?; ma ei saanud suhtega hakkama; mida teised arvavad?; seda ma kartsin algusest peale…; kuidas lapsed selle üle elavad?; ma ei julge kellelegi lahutusest teatada jne.

Kuidas siis teine inimene vabaks lasta? Kuidas tõsta ja taastada lahutuse järel enesekindlust, eneseusku ja eneseväärikust?

Alusta olukorra tunnistamisest! Abielu on läbi. Seejärel koosta endale kirjalik kirjeldus toimunust ja hetkeseisust ning tee seda võimalikult  neutraalses võtmes, justkui võõra inimesena. Kui kirjeldus on valmis, korrigeeri oma teksti: võta välja kõik emotsioonid ja lisa veel rohkem olukorra kirjeldust. Ole oma suhte vaatleja! Olles neutraalne, välistades tunded, ei anna Sa hinnanguid. Miks see nii oluline on – ainult vaatleja rollis, ei lisa Sa kirjeldusse oma hetke emotsioone. Emotsioon loob hinnangu. Kirjeldamise hetkel ei ole vaja anda hinnangut, vaid hoopis kirjeldada teemat kui fakti, et hiljem faktipõhiselt teha otsuseid ning säästa närve ja aega. Emotsioonid teevad närviliseks ega lase kainelt otsuseid teha. Kirjalikult vormistatuna tekib inimesele endale oma (lõppenud) suhtest täpsem pilt.

Alateadvuse poolt juhitud käitumismustrite muutmiseks alusta iseendast – oma eneseväärikusest ja enda armastamisest täpselt sellisena, nagu Sa oled. Läbi selle kiirgad Sa enesekindlust ja rahulolu kõige suhtes, mis Sind ümbritseb – ja – ümbritsevad inimesed tajuvad Sind samamoodi. Ära võrdle ennast ühiskondlike standarditega, 4/5 inimesi planeedil ei mahu nende standardite hulka. 

Usu endasse! Kasuta spikrit, pane enda kohta kirja kõik: Sinu unikaalsus; head omadused; halvad omadused (sinna juurde otsi, kas on sul alateadlike mustreid või hirme, miks need omadused Sul on). Mida lähedased Sinu kohta head räägivad? Selleks on pisike harjutus neile, kel on sotsiaalmeedia konto: riputa oma profiilile sõprade jaoks üles küsimus, millisena Sa oled nende jaoks meelde jäänud? (Luban, et enamus vastuseid ongi see kirjeldus, miks Sa oled nii suurepärane inimene). Oma kirjelduses kasuta olevikku ja ainult iseennast; teisi isikuid kirjeldusse ei lisata, sest Sa ei saa muuta teiste inimeste vaba tahet. Kui see kirjutis on valmis, korja sellest välja ainult positiivne ja loe positiivset (enese)kinnitust hommikul ja õhtul (kui meelde tuleb, siis ka korra lõuna ajal). Juba nädalase lugemise järel tunned, kuidas Su selg läheb sirgemaks ja samm kindlamaks. See on abiks Su alateadvuse ümber programmeerimiseks. Huvitav on fakt, et alateadvus omandab kiiremini uusi mustreid, kui teadvus on sügavas rahuseisundis või ajupoolkerad on mõlemad aktiivsed. Võid kirjutist lugeda rahulikult istudes, kuid samal ajal rista käed ja jalad või vaata silmadega risti üles. Võid ka kõike korraga teha, kui samal ajal kordad endale valjul häälel oma suurepäraseid omadusi ning et „Olen väärt oma ellu lubamaks minu jaoks positiivseid kogemusi“.

Naine, käesoleva loo algusest, jõudis läbi mitme tuttava-tuttava soovituse minuni. Olles tutvustanud mulle oma pere olukorda, alustasime kohe selle naise käitumise taga olevate alateadlike mustrite analüüsist, mille käigus leidsime mitu hirmu,  mis võisid olla ka põhjuseks, et mees teise naise juurde läks. Arutasime, mis olid ja on naise ootused suhtele, kuidas suhe oli siiani arenenud? Millised olid tema ja mehe iseloomuomadused? Kas oli ka selliseid omadusi – mille puhul naine (või mees) oli kogu aeg silma kinni pigistanud? Millised olid neil perekonfliktid ja millest viimased, pöördelised olid alguse saanud? Arutasime konfliktide põhjustena võimalikke alateadlikke hirme. Läbi arutelu, tuli ka selgus. Olgu öeldud, et minu nõustamise esimeste kohtumiste järel oli naine ikka veel kindel, et mees jätab selle teise ja jääb koju, pere juurde. Oli ikka veel vihane teise naise peale ja kurb mehe üle, et viimane ei suuda otsustada. Aja möödudes naine mõistis, et mees ainult keerutab ega tee otsust ajal, mil naine soovis juba edasi liikuda. Alustasime olukorra tunnistamisest – abielu on läbi. Naine võttis vastu otsuse, et soovib lahutust, tahab kiiresti valust vabaneda ning soovis, et ta suudaks selle juures viisakaks jääda.

Tegin talle ülesandeks kirjalikult kirjeldada:

– oma meest: milline ta on, nii oma heade kui ka (naise jaoks) halbade iseloomuomadustega.

– iseennast, oma heade ja halbade omadustega;

– nende suhte häid ja halbu hetki;

– hetke, mil naine oli hakanud aru saama, et mees on kellegi teisega;

– oma tundeid selles olukorras siis ja nüüd;

– kuidas ta soovib suhte tasandil lahutust korraldada?;

– kuidas ta näeb edasist suhtlus mehe ja nende ühiste laste vahel?;

– milline on mehe uus naine (kasvõi mehe jutu järgi)?;

– miks uue naise ilmumine võib olla positiivne?

Soovitasin kõik kirja panna võimalikult neutraalses võtmes, justkui võõra inimesena, emotsioonitute faktidena. Seejärel vaatasime seda kirjeldust kui kõrvaltvaatajad. Andsime mehele ja ta uuele naisele teised nimed ja kujutasime ette, et me ei tunne neid. Otsisime vastust, kas kõrvaltvaatajal oleks seal mingeid emotsioone. Pigem nägime, et need kaks inimest (mees ja tema uus naine) on vabast tahtest teineteisega koos, on seejuures ise rahul ja õnnelikud. Ja las nad siis olla!

Nüüd oli aeg tegeleda naise enesekindluse, -usu ja -väärikuse tõstmise ja taastamisega. Tegin talle ülesandeks ennast kirjalikult kirjeldada, nii heast kui ka halvast küljest, välja tuua oma ainulaadsus. Ning koostatud positiivset (enese)kinnitust endale nüüd ja edaspidi mitu korda päevas korrata.  

Meie esimesest kohtumisest oli möödas kolm kuud, kui sama naine saabus minu juurde rõõmsameelselt ja rahulolevalt ning teatas, et „tal on hea meel, et mehel on uus naine“. Sest „ta oli abielu jooksul iseennast alla surunud, ajendatuna oma hirmudest üksi jääda ja ta polnud tema ise“. Peale tööd iseenda eneseväärikuse tõstmisega, avastas ta, et „ei suudakski vana moodi abielus elada“. Tema sisemine enesekindlus lõi särama ning ta suhe endasse ja olnud abielusse oli viimase eneseteraapia kuuga hoopis muutunud. Ta teatas uhkelt, et „on suutnud mehest lahti lasta“ ning olles kohanud meest oma uue naisega ühel avalikul üritusel, „oli tundnud rõõmu ja kergendust“. Ta ütles, et „tunneb armastust kõigi vastu“, sest olin juhendanud teda väärtustama ennast ja nägema kõike läbi vaatleja rolli.

Kõigile suhtes olijatele – Sina saad oma suhtes ja abielus olla vaid vaatleja. Kui miski ei meeldi, siis vaata ja otsusta, kas see omadus Sind tõesti häirib või suudad Sa sellele vaadata täis armastust ja lubada oma kaasal olla selline, nagu ta on. Ja ära unusta – Sa võid elada ka üksi, keegi ei saa tänapäeval Sulle öelda, kuidas Sa olema pead, kui Sa tead oma südames, et Sinuga on kõik „okei“.

Kas personalitöö saab olla vaimne? Saab või ei saa.

Päris intrigeeriv kui vastus oleks – ei saa. Isegi inimene, kes ei arva nn vaimsusest mitte midagi, vaataks sellele vastusele küsivalt: kas tõesti? Saab ikka küll, seda ma kohe selgitan.

Keegi meist ei lükka ju eemale inimlikku soojust ja hoolitsust.

Aastakümneid peetakse juhte karmideks ja autoritaarseteks. Jah, enamuse ajast see nii ongi, sest ametipositsioon on juba selline, kus isik peab vastutama kõige eest- kõige esimesena ikka tulemuste eest. Ma austan kindlameelseid juhte, nendeta ei jääks ükski ettevõte püsima. Ja selleks, et töötaja tunneks end ka inimesena ongi tööl personalitöötaja- oluline vahepuhver.

Olles töötanud personalijuhina ligi 20 aastat, näen isegi, et ilma inimlikkuseta (võin ka nimetada- vaimsuseta) seda tööd lihtsalt teha ei saa.

Ükskõik, millises ettevõttes sa töötad  – kui seal on olemas personalijuht, siis minnakse esimesena tema juurde, sest tema justkui mõistab ja saab aru. Tundub väga loomulik, sest ilma empaatia ja inimlikkuseta sa töötajat ei motiveeri ega innusta.

Mida ma olen aastakümnete jooksul oma ametis oluliseks pidanud:

  1. Arenda enda empaatiavõimet.
  2. Mõista ettevõtte eesmärke- saa aru numbritest ja suurest pildist.
  3. Leia moodus töötajatele ettevõtte eesmärke jagada nii, et  see oleks ka neile arusaadav.
  4. Leia ühenduskoht nii juhtide kui töötajate vahel.
  5. Innusta ja motiveeri juhti nägema töötegemist töötaja silme läbi ja vastupidi.
  6. Aita kaasa sujuva ja toetava töökeskkonna ja -kultuuri tekkimisele.

Empaatiavõime ehk kuidas sa tajud juhti ja kuidas sa tajud töötajat. Läbi tunnetuse kasvu oskad juba mingi aja pärast isegi aru saada, kas inimene valetab sulle või mitte. Töötades suurtes ettevõtetes, kus on 100 ja enam töötajat on see oskus väga oluline. Juhul kui sul on hallata kuni 50 töötajat, siis sa ju tead juba neid nimepidi ja tead ka nende käitumismustreid. Kuid kui tegemist on töötajatega, kellega sa iga päev kokku ei puutu, siis aitab sind ainult tunnetuslik taju. Mõned nimetavad seda ka kõhutundeks või kuklakarvadeks.

Miks on empaatiavõimet/vaimsust vaja? Kas oled märganud kollektiivis, et on inimesi, kellega sa justkui tahad suhelda ja on ka neid, kellest suure kaarega tahaks mööda joosta? Siin tulebki mängu sinu tunnetuslik taju- sa mõistad koheselt, kellega on sul mugav ja meeldiv vestelda ja kellega mitte.

Empaatiat saad töökohal kergelt arendada:

  1.  arenguvestluste ajal, kui koos otsese juhiga teete vestlusi
  2.  üks-ühele tagasiside vestluste ajal töötajatega.

Kuidas:

  1. Mida avatum vestlus, seda siiram on töötaja ning seda kergem on temaga suhelda.
  2. Vestluse alguses sulata jää- too välja töötaja positiivsed omadused või tulemused, kiida teda ja toeta tema argumente, mis on kooskõlas ettevõtte arenguga.
  3. Läbi avatud küsimuste avad töötajapoolse vestluse.
  4. Kasuta töötajat kõnetavaid teemasid- eneseareng, hobid või perekondlikud teemad (ikka siis, kui oled neist teadlik).
  5. Näita üles enda osavõtlikkust ja soojust, et oled seal justkui ainult tema jaoks. Töötajad tunnetavad samamoodi sinu positiivsust ja sooja suhtumist- see omakorda annab neile alateadliku sõnumi, et nad on vajalikud ja nad kuuluvad perekonda, neist hoolitakse ja neid kuulatakse.

Rõõmuga pean tunnistama, et olles mõnest ettevõttest juba aastaid eemal, tulevad endised töötajad tänaval vastu ja kallistavad, sest nad tundsid minu olemasolu ajal end hästi ja turvaliselt. Miks nad seda tundsid – sest ma tean, et kasutasin nendega koos töötades oma vaimset võimet- empaatiat.

Julgege olla töötajatega siirad ja empaatilised!

Läbipõlemine, kas paratamatus

Naeratava näo taha võib peita ennast üksildane, oma mure alla hääbuv inimene.  Vaimne läbipõlemine algab märkamatult. Selle tekkimise põhjused, aga ka olukorrast edukalt välja tulemine, on tugevalt seotud meie alateadvusega. Meie igapäevast elu juhivad juba lapsepõlvest nähtud-kuuldud, alguse saanud käitumismustrid. Oma täiskasvanu-eas tihti avastame, et teeme asju samamoodi nagu meie vanemad, isegi siis, kui me teadlikult nii ei soovi.

Alateadvusest ja sellest, kuidas see meie elu määrab, kirjutab Bruce Lipton raamatutes „Uskumused ja bioloogia“ ja „Mesinädalate efekt“. Refereerin tema olulisi mõtteid: Meie igapäeva-elu juhib alateadvus oma 95% päevast, teadlikke otsuseid teeme me seega 5% päevast. Kust saab alateadvus oma info? Lapsed viibivad sünnist kuni 7. eluaastani oma meeleseisundis teeta lainetel, mis on see sagedus, kus töötavad hüpnotisöörid. Seega lapsed alates sünnist kuni 7. eluaastani on pidevas hüpnoosi seisundis. Kõik mida te lastele sel ajal räägite, läheb otse nende alateadvusesse. Kas see info on hea või halb, see juba sõltub vanematest ja vanavanematest – seega nendest inimestest, kellega lapsed kõige rohkem koos viibivad. Lapsed ei absorbeeri mitte ainult sõnu, vaid ka käitumist ja suhtumist. Kooliajal saab alateadvus infot läbi kordamiste, nagu korrutustabel. Teadlased on kindlaks teinud, et kui kordad mingit sõna või lauset 7-9 korda, siis see talletub alateadvusesse.

Töötan inimestega personalijuhi ametis juba 20 aastat, olen hea inimeste energeetiline lugeja, olen empaatiavõimeline. Olen oma tööd tehes läbi töötanud suurel hulgal psühholoogia-alaseid artikleid ja raamatuid.

Jutustan järgnevalt ühe loo oma tuttavast, keda aidates sain ka ise aru, et olen varasemalt olnud vaimselt läbipõlenud ning keda mul õnnestus aidata sama meetodiga, millega ka ise olin olukorrast kunagi välja tulnud. Olen saanud oma tuttavalt loa jagada sellist kogemust teiste inimeste aitamiseks. Selle kogemuslooga esitan olulise üleskutse ühiskonnale – vaimselt läbipõlenud inimene kannab endas vaikivat appihüüet, seda tuleb osata märgata ning inimest selles olukorras mitte arvustada, vaid suunavalt toetada.

Minu tuttav – sellisena, nagu teda kõik teadsid – on kogu elu olnud ilus, särav, aktiivne, positiivne, empaatiline inimene; edukas linnatüdruk, kes juba keskkooli ajal huvitus majandusest ja üldisest inimarengust. Ta on aastakümneid kõigile külvanud rõõmu ja tuge; olin isegi talle kunagi oma muresid avaldanud ning tema õla najal nutmas käinud. See tüdruk on jätnud alati kõigile mulje, et tema elus kõik n-ö toimib ja on suurepärane. Ülikoolis õppis ta majandust. Edukas mitmel töökohal, oli ta olnud väärtustatud ja austatud kolleeg ning sõber. Mu tuttav ei rääkinud kunagi probleemidest ega muredest, ta ei kurtnud ega halanud kunagi. Mitte keegi tema lähedastest ei osanud arvata, et inimene on hädas. Mitte keegi, ka mina, ei osanud näha fassaadi taha. Olime hiljuti muide teineteist näinud ühel koosviibimisel, kus ma just jagasin oma toredaid muljeid Moskvas toimunud psühholoogiaseminarist „Emotsionaalne läbipõlemine“.

Järgmisel kohtumisel, eelmise aasta lõpus, nägin, et kaunis tütarlaps on kuidagi väsinud ja kustumas. Pärisingi, et kuidas tal läinud on, kuna ta tundus olevat kurnatud ja tema elurõõm oli kuhugi kadunud. Tuttav naeratas ja ütles, et kõik on hästi. Siiski palus ta lähiajal võimalust eraldi kohtumiseks. Kohe, kui me kohvikus maha istusime, pahvatas ta nutma ja hakkas rääkima. Kõik olevat juba alguse saanud tema lapsepõlvest, kus ta pere vanima lapsena tundis kohustust kõigi eest hoolt kanda. Ema oli kogu aeg n-ö peale lugenud, et sa pead nooremate eest hoolitsema ja teistele hea olema. Kunagi ei mainitud, et heaolu algab sinust endast. Koolis püüdis mu tuttav seetõttu olla eeskujulik ja klassikaaslastega viisakas – ka siis, kui teda solvati või kiusati. Ülikooliski oli ta eeskujulik ja aktiivne, oli üheks aastaks valitud kursuse vanemakski. Tööle minnes sai ka kenasti hakkama, olles tubli ja kuulekas töötaja. Kõikidele on ta meelde jäänud positiivse ja rõõmsa tüdrukuna.

Tegelikkus tema enda jaoks oli teistsugune – tüdruk piinas ennast pidevalt mõtetega, et ta pole piisavalt hea, et ta on kole ning et ei saa millegiga hakkama. Igale komplimendile keeras ruttu selja, sest ei tundnud end, seda saades, mugavalt. Teda vaevasid sisemised piinad ja üksindus – mitte sotsiaalses mõttes, aga üksindus oma muredega. Sõpru oli palju, kuid need polnud lähedased. Juba 28 aastaselt algasid terviseprobleemid, millest ta kellelegi rääkida ei julgenud. Järjestikustel aastatel kaotas ta nii oma ema kui ka isa. Alles jäid vaid nooremad vennad, kellega ta küll suhtles, kuid ei julgenud kunagi avameelne olla. Majanduslangusega kaotas ta töökoha. Istus pool aastat kodus, midagi polnud teha, kelleltki polnud abi paluda. Võttis paarist kohast kiirlaenu, mida ei suutnud õigeaegselt tagasi maksta. Uuesti tööle saades nägi kolleegide pahaseid pilke ja pidi taluma nende kommentaare, kui tema täituriteated avalikuks tulid. Muidugi oli tal häbi ja ta vahetas sellepärast mitu korda töökohta. Otsis olukorrast väljapääsu, kuid mõistus oli kinni, ta ei suutnud kainelt mõelda ega isegi korralikult magada, abi palumisest rääkimata. Olukord oli painav, kuid ometi õnnestus mu tuttaval mingi sihikindlusega jalgele tõusta, rajades eduka e-poe. Kaks aastat liikus kõik ülesmäge, kuid siis haigestus ta ootamatult, pidi viibima haiglas ja kogu elu läks uuesti kolinal allamäge, taas tekkisid võlad. Taaskord sai ta oma ümbritsevatelt inimestelt mõrudaid kommentaare ja pilke, kuna oli võtnud laene, mida õigeaegselt tagasi maksta ei suutnud. Kellelt abi saada – neid inimesi kahjuks ümber ei olnud. Pool aastat enne meie pöördelist vestlust, oli see tüdruk nii ahastuses, et mõtles isegi enesetapule. Et milleks elada, kui miski elus ei toimi.

Asusin teda aitama. Lahkasime meie vestluse käigus läbi need mustrid, mis võisid tekkida tal lapsepõlvest. Mis olid need tegurid või olukorrad, mida ta lapsepõlvest või oma hilisemast minevikust mäletas. Näiteks, enda tunnete allasurumine; enda heaolu jätmine viimaseks (seades teiste inimeste heaolu ettepoole); häbitutunde ja väärtusetuse tunde süvenemine; lapsepõlvest kaasa tulnud pidev puuduses elamine (perel ei olnud kunagi raha); põhimõte, et enne armasta ja hoolitse teiste eest, mitte et sina ise ennast armastataks jne. Teadvustasime neid mustreid, analüüsisime ja otsisime, kuidas neid edaspidi teadlikult muuta. Kohtusime paar korda veel ja käesolevaks hetkeks on mu tuttav taas elurõõmus inimene ja majanduslikult jalgel.

Miks ma seda kõike kirjutasin – soovin, et inimesed ei mõistaks teisi hukka, kui nad tegutsevad imelikult või vastupidiselt ühiskondlikule tavale.  Inimesi juhivad nende taust ja alateadvus. Kui neil pole olnud häid eeskujusid lapsepõlves ja kui neil on kogu elu jooksul puudunud toetajad, kes aitaksid neil oma elu muuta, siis on seda üsna raske ise olla ja ise teha. Ärge ka süüdistage lapsepõlve, sest ka teie vanemad ei teadvustanud endile tol ajal oma alateadlikke mustreid. Elumuutus algab teadlikult asjade tuumast arusaamisest.

Mind, artikli kirjutajat, aitasid vaimsel läbipõlemisel ellu jääda ja jalule raamatud ning lähedased, kes suunasid mu tähelepanu mu elu saatnud negatiivsetele korduvatele mustritele. Neile, kel pole selliseid sõpru ja lähedasi, kuid kes soovivad ikkagi oma elu parandada ning suunda muuta, soovitan raamatuid lugeda või abi paluda inimestelt, kes oskavad aidata Nendeks võivad olla nii psühholoogid, regressiooniterapeudid kui ka coachid. Enne kui nende vastuvõtule lähed , küsi kindlalt üle, kas nad oskavad aidata alateadvusest tulenevate käitumismustrite muutmisel.

Lisaks on sul võimalus tulla minu koolitusele “Kuidas saavutada emotsionaalne tasakaal?”, sellel koolitusel saad teadlikumaks oma alateadlikest trigeritest ja kolmiktehnikast, millega oma emotsionaalset seisundit teisiti hinnata ja muuta.

Kõik teemad elus on ainult kätte võtmises ja väikeses analüüsis ning käitumismustrite muutmises. Juhul, kui näed ennast olukorras, mis haakuvad selle looga, siis tegutse! Teadvusta ja muuda! Ära arvusta, vaid suuna, kui abivajaja abi palub, kasvõi vaikimisi!

24.oktoobri 2019 koolitusele saad registreerida ennast siin