Naeratava näo taha võib peita ennast üksildane, oma mure alla hääbuv inimene.  Vaimne läbipõlemine algab märkamatult. Selle tekkimise põhjused, aga ka olukorrast edukalt välja tulemine, on tugevalt seotud meie alateadvusega. Meie igapäevast elu juhivad juba lapsepõlvest nähtud-kuuldud, alguse saanud käitumismustrid. Oma täiskasvanu-eas tihti avastame, et teeme asju samamoodi nagu meie vanemad, isegi siis, kui me teadlikult nii ei soovi.

Alateadvusest ja sellest, kuidas see meie elu määrab, kirjutab Bruce Lipton raamatutes „Uskumused ja bioloogia“ ja „Mesinädalate efekt“. Refereerin tema olulisi mõtteid: Meie igapäeva-elu juhib alateadvus oma 95% päevast, teadlikke otsuseid teeme me seega 5% päevast. Kust saab alateadvus oma info? Lapsed viibivad sünnist kuni 7. eluaastani oma meeleseisundis teeta lainetel, mis on see sagedus, kus töötavad hüpnotisöörid. Seega lapsed alates sünnist kuni 7. eluaastani on pidevas hüpnoosi seisundis. Kõik mida te lastele sel ajal räägite, läheb otse nende alateadvusesse. Kas see info on hea või halb, see juba sõltub vanematest ja vanavanematest – seega nendest inimestest, kellega lapsed kõige rohkem koos viibivad. Lapsed ei absorbeeri mitte ainult sõnu, vaid ka käitumist ja suhtumist. Kooliajal saab alateadvus infot läbi kordamiste, nagu korrutustabel. Teadlased on kindlaks teinud, et kui kordad mingit sõna või lauset 7-9 korda, siis see talletub alateadvusesse. Read more

Juba mitu kuud oli naist kummitanud tunne, et mehel on keegi teine. 15 aastat kestnud abielu oli olnud nii tõusude kui ka mõõnadega, kuid nüüd olid sõnelemised muutunud teravamaks, sisse oli pikitud ka sõna „Lahutame!“ Väljas on kevad, kõik tärkab, päikesekiired paisutavad õhus armastust, aga kahtlused naise südames süvenevad. Võtnud julguse kokku, küsib ta otse ja tema kõhutunne saab kinnitust. Mees küll puikleb, kuid tunnistab, et „otseselt midagi ei ole, aga mul on temaga hea vestelda“. Naisel on kummaline olla, sest omavahelised vestlused mehega olid olnud ju avatud ja isegi lõbusad; nendest vestlustest oligi naine viimastel kuudel puudust tundma hakanud. Mehe ülestunnistuse järel kindlat otsust „nüüd lahutame“ ei sündinud. Möödub veel paar kuud, kuni naise kannatus katkeb: mida siis mees tahab, kas abielu jätkumist või lahutust? Otse küsimised ei vii kuhugi. Mees on ebakindel, tal on oma perega tegelikult tore, ta tahab ikkagi olla oma lastega, kuid ei lõpeta sama ajal teise naisega väljas käimist.

Read more